Eesti Päevaleht Online: Teel Euroopa Liidu rahvaste Punase Raamatu poole

Vahelduseks toon siia ühe artikli mille leidsin. Loodan, et autor ei pahanda sest infi levik peaks olema peamiseks kriteeriumiks. Pealegi ei ürita võtta temalt kirjutamise au vaid vastupidi - tunnustan suhteliselt head sõnavõttu antud teemal ning ka viitan algallikale koos autori nimega. Tänud hea jutu eest.
**************************************************************************************

Teel Euroopa Liidu rahvaste Punase Raamatu poole
22. veebruar 2008 kl 01:00
Autor: AhtiMänd
Eesti Päevaleht ei vastuta lugejauudiste sisu eest ning ei toimeta neid keeleliselt.

Teel Euroopa Liidu impeeriumi rahvaste Punase Raamatu poole

Vene impeeriumi Rahvaste Punasesse raamatusse on kantud: aasia eskimod, abasiinid, agulid, ahvahhid, aleuudid, altailased, alutorid, andid, artšid, bagualid, baraba tatarlased, bartangid, batsid, bežtid, botlihhid, buduhhid, didod, dolgaanid, eenetsid, eveenid, evengid, ginuhhid, godoberid, gruusia juudid, gunzibid, hakassid, handid, hinalugid, hufid, hvaršid, ingeri soomlased, isurid, iškamišid, itelmeenid, jagnoobid, jazgulamid, jukagiirid, kamassid, karaiimid, karatid, karjalased, kerekid, kesk-aasia juudid, ketid, koola saamid, korjakid, krimmi juudid, krimmitatarlased, krõzid, kurdid, leedu tatarlased, liivlased, mansid, mägijuudid, nanaid, neenetsid, negidalid, nganassaanid, nivhid, nogaid, orokid, orošorid, orotšid, pamiiri rahvad, rušanid, rutulid, sölkupid, šorid, šugnid, taatlased, tabassaraanid, talõšid, tindid, tofalarid, truhmeenid, tsahurid, tšamalalid, tšuktšid, tšulõmi tatarlased, udehed, udid, ultšid, vadjalased, vahhid, vepslased – ühtekokku 89 rahvust, keda Vene impeerium mõnesaja aasta jooksul on suutnud kas täielikult või peaaegu täielikult hävitada, vahenditeks sundassimilatsioon venestamise eemärgil ja füüsiline likvideerimine, kusjuures märkimisväärne osa sellest barbaarsusest langes 20.sajandi punasesse peroodi.

Euroopa Liidu impeerium
on hetkel küll loomisjärgus, kuid siiski juba lõpusirgel. Protsess sai alguse Rooma kokkuleppest, mis allkirjastati 25.03.1957.a. ja jõustus 0.01.1958.a., mil fikseeriti ka lõppeesmärk: poliitiline integratsioon. Järgnesid vastavalt liitmislepingu allakirjutamine Brüsselis 08.04.1965.a., jõustus 01.07.1967.a.; ühtse Euroopa akti allakirjutamine Luxemburgis ja Haagis 01.07.1987.a., jõustus samal päeval; Euroopa Liidu lepingu allakirjutamine Maastrichtis 07.02.1992.a., jõustus 01.11.1993; Amsderdami leping kirjutati alla 02.10.1997.a. ja ta jõustus 01.05.1999.a., Nice leping kirjutati alla 26.02.2001.a. ja ta jõustus 01.02.2003.a. ning põhiseadusleping kirjutati alla taas Roomas 29.10.2004.a., mis õnneks Prantsusmaa ja Madalmaade vastuseisu tõttu ei jõustunud. Pärast Rooma lepingu kosmeetilisi parandusi kirjutati ta uuesti alla, sedapuhku Lissabonis 13.12.2007.a. Iga lepingu jõustumisega on liikmesriigid kaotanud osa oma suveräänsusest. Oluliseks verstapostiks oli Maastrichti leping, sest siis muutus Euroopa Majandusühendus juba Euroopa Ühenduseks – konföderatsiooniks. Tasub meenutada, et kõikjal Euroopa riikides said vastavate referendumite „jah’id” teoks üle noatera pärast totaalseid ühekülgseid meediapropagandasid ja pärast referendumeid korraldatud uuringud näitasid, et tegelikult oli kõikjal enamus konföderatsiooni vastu.
Lissaboni leppe jõustumise korral muutuks tänane liitriik juba ühtseks Euroopa Liidu föderaalriigiks. Kordamata Rooma lepingu luhtumist, ei panda rahvastest võõrdunute võimude poolt Lissaboni lepingut liikmesriikides referendumitele, v.a. Iirimaa, kuna Iiri põhiseadus antud juhul nõuab seda. Tänase päeva seisuga on Lissaboni lepingu ratifitseerinud Malta, Rumeenia, Prantsusmaa ja Ungari ning tõenäoliselt ratifitseeritakse ta rahva käest küsimata niimoodi kõikjal – sisuliselt ripub impeeriumi sünd hetkereaalsust arvestades ära vaid iirlastest!!! Eestlaste jaoks tähendaks Lissaboni leppe jõustumine veel üht ebameeldivat lisakohust: võtta kolmandatest riikidest vastu „kunstlikke poliitlisi põgenikke” pariteetsetel alustel teiste EL liikmesmaadega! Seega senisele Venemaa kolonisatsioonile algaks Eestis ka islami kolonisatsioon.

Väikerahvad esimestena löögi all
Nii nagu Vene impeerimi eesmärgiks oli hävitada rahvusi, on ka Euroopa Liidu eesmärk hävitada rahvusriigid, kujundamaks oma sulatustiiglis ühtset eurokodanikku. Erinevalt Vene impeeriumist on vägivald vahendina kõrvale jäetud, mis on asendatud tema vastandiga: üliliberaalsusega, mis reaalsuses toimib isegi efektiivsemalt, sest ta nõrgendab rahvuslikku vastupanuvõimet – sest kui võõrvõimu poolt teostatav genotsiidipoliitika liitis inimestes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet, siis üliliberaalsus on savi sellest ühtekuuluvustundemüüritisest välja uhtunud.
Teooria kinnitab praktikat, sest tänases Euroopas võib kogeda praktiliselt vaid väikeste rahvuskildude rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja selle rahvusluse võimast tõusu - nende rahvuste oma, kes on juba hääbumas või assimileerumas. See on ka loomulik, sest nemad tunnetavad ohtu teravamini kui suuremad rahvused, kelle puhul on rahvuslikkus alles ärkamisjärgus, kuigi esimesi ilminguid võib viimase 10-15 aasta jooksul juba kohata, samuti rahvaste toetuse kasvu nendele rahvuslikele väljendustele.
Euroopa Liidu impeeriumi rahvaste Punast Raamatut veel ametlikult ei ole. Kuid kes on selle tõenäolised kandidaadid?
Baskid Hispaanias ja Prantsusmaal – 1 miljonist baskist kõneleb baski keelt veel vaid kolmandik. Baskid võitlevad, saavutamaks oma iseseisvust.
Bretoonid Prantsusmaal – 125 000, veel 1974.a. kehtis koolides bretooni keele rääkimise eest ihunuhtlus. Analoogselt baskidega võitlevad samuti, saavutamaks oma iseseisvust.
Flaamid Belgias – 6 miljonit, neil on autonoomia, võitlevad selle nimel, et saavutada täielik iseseisvus, tõenäoliselt ka saavutavad selle.
Friisid Madalmaades ja Saksamaal – 425 000 friisi jagunevad tegelikult veel küllatki erinevate murrete tõttu kolmeks rahvakilluks. Üritavad oma keelt kaitsta.
Friuulid Kirde-Itaalias – 500 000, nende keelt siiski põlisel kasutusalal kaitstakse.
Gaelid Šotimaal – 90 000, elades eraldatuna mägedes, suudavad oma keelt ja kultuuri veel ilmselt säilitada.
Galeegid Hispaanias – 3 miljonit, neil on autonoomia.
Kassuubid Poolas – 100 000, kuid emakeelt räägib veel vaid 3000 inimest.
Katalaanid Hispaanias – 5 miljonit, neil on autonoomia, võitlevad, saavutamaks täielikku iseseisvust.
Kornid Suurbritannias – tilluke rahvus, kes hakkas oma keelt taastama sarnaselt mänksidele alles siis, kui see kõnepruugist juba kadunud oli.
Ladiinid Põhja-Itaalias – 20 000
Romanšid Šveitsis – 50 000, on saavutanud oma keele üheks riigikeeleks tunnustamise.
Russiinid Ukrainas, Kirde-Ungaris, Bukoviinas, Transilvaanias, Ida-Slovakkias, Poolas ja Ameerikas elavad nii laialipillutatult, et nende arvu ei tea keegi.
Saamid Norras, Rootsis, Soomes, Venemaal Koola poolsaarel – 67 000, esimesel kolmel rühmal on n.ö.oma parlament ja võitlevad oma esiisade maa tagasisaamise eest.
Sardiinlased ehk sardid Itaalias – 1,5 miljonit, võitlevad oma õiguste eest, kuna Itaalia tahab nende kodukohta muuta Itaalia prügimäeks.
Sorbid Saksmaal – 60 000, võitlevad omakeelse gümnaasiumi säilitamise eest.
Šotlased Suurbritannias – 5 miljonit, saavutasid autonoomia, võitlevad selle nimel, et saavutada täielik iseseisvus.
Uelslased ehk kõmrid Suurbritannias – 1 miljon, neist 880 000 Suurbritannias, saavutasid autonoomia, võitlevad selle eest, et saavutada täielik iseseisvus.
Endastmõista tuleb EL impeeriumi rahvaste Punase Raamatu esimeste võimalike kandidaatide hulka samuti lugeda kõiki rahvusi, keda on alla 10 miljoni ja kel on EL impeeriumis „iseseisva” riigi staatus, välja arvatud Island.

Kes elavad impeeriumi üle?
Kuna ajaloo seaduspärasuste tõttu impeeriumid sünnivad ja surevad, siis...Euroopas elab veel väikseid rahvusi ja vägagi väiksearvulisi, kuid kelle kadumist impeeriumi sulatustiiglis ma siiski kuigi tõenäoliseks ei pea. Põhjus on lihtsalt selles, et nad elavad suhteliselt eraldatult saartel, kuhu ei pääse võõraste kultuuride mõju. Nendeks on:
Eskimod Gröönimaal – 55 000, võtlevad oma iseseisvuse eest ja tõenäoliselt ka saavutavad selle.
Fäärlased Fääri saartel – 74 000, võitlevad oma iseseisvuse eest ja tõenäoliselt ka saavutavad selle, sest Taani on juba oma nõusoleku andnud.
Mänksid Mani saarel – 73 117 inimest on aga omaette ime terve maailma ajaloos. Tilluke Suurbritannia ja Iirimaa vahel asuv saar (962 ruutkilomeetrit) ei kuulu Suurbritannia koosseisu ega seetõttu ka ametlikult Euroopa Liitu, ta allub vaid vahetult Briti troonile. Saar asustati juba mesoliitikumis, 1.aastatuhandel oli ta viikingite võimu all, alates 1341.aastast aga Inglismaa kontrolli all ning tänapäevani sisuliselt iseseisev, kuigi autonoomia õigustes.
Mani saarel on oma parlament Tinvaal, mis on vanim teadaolev esinduskogu maailmas üldse, esmakordselt tuli ta kokku 979.aastal. Mani saarel tegutseb vaid üksainus partei – Mee Vannin – Man Natsionalist Party. Nagu nimigi ütleb, rahvuslik partei.
Mani saarel käibib oma raha ning arvude keeles oli näiteks saare eelarve 1999-2000 finantsaastal tulusid 816 miljonit USD, kuid kulusid kõigest 504 miljonit USD, ehk teisisõnu: eelarve ülejääk tervelt 38,2%. Majanduslik heaolu peegeldub ka suhteliselt kõrges elueas, mis meestel on 74 ja naistel 81,1 aastat.
Kuigi Briti trooni alla jäämise ajast muutus inglise keel ametlikuks asjaajamiskeeleks, ei kaotatud mänksi keelt ametikeelena täielikult ning võrreldes teiste Suurbritannia impeeriumi alla kuuluvate maadega oli taoline olukord täiesti erakordne. Siiski hakkas mänksi keel 19.sajandil taanduma ja 20.sajandil hääbus peaaegu täielikult. 1950.aastal kõneles mänksi keelt veel vaid 30 inimest. Siis algas rahvusluse tõus (üle 80% saare elanikest loeb end mänksideks) ning tänase päevani tõuseb mänksi keele rääkijate arv aasta-aastalt. Peaaegu assimileerunud rahvus taastub tuhast!

Mõra föderalistide plaanis
Soovis luua ühtne Euroopa Liidu impeerium, kus pole kohta enam väikerahvastel ega nende keeltel ning domineerima jääksid vaid suurimad: inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keel, on siiski oluline mõra, mille föderalistid on kahe silma vahele jätnud: nimelt islami kolonisatsiooni Euroopas. Sest mis ei õnnestunud Osmanite impeeriumil 16.ja 17.sajandil, on tänapäeval just EL föderalistide üliliberaalse multikultuursuse rakendamisel teostumas. Islamimaailm on seda võimalust oskuslikult ära kasutanud ning tänasel päeval on Lääne-Euroopas juba 40-50 miljonit moslemit, tegelikult küll 70-80 miljonit kui Ida-Euroopa osas Venemaal elavad moslemid juurde arvata. Föderalistide mõõk on kahe teraga ja pöördumas nende endi vastu. Sest on naiivne arvata,et föderaalses Euroopa Liidu impeeriumis ei ole ohustatud ka suurrahvad. Nad on ohustatud ja mitte ainult oma negatiivse iibe tõttu.
11.02.2008.a. esines Türgi peaminister R.T.Erdogan Kölni spordihallis 16 000 türklase ees kõnega, kus ta palus türklastel Saksamaal mitte mingil tingimusel integreeruda, vaid jääda türklasteks: „Te olete 47 aastat Türgi vaimu kandnud Saksamaal ja teie südamed on Türgis... Kõigil meie türgi lastel peab olema õigus emakeelsele haridusele... meil peab olema õigus töötada Saksamaal, Hollandis, Belgias ka linnapeadena, juhtida sotsiaalelu... meil türklastel peab olema õigus saada valitud Euoparlamendi saadikuteks, teha seal oma poliitikat kuni Türgi liitub Euroopa Liiduga, meie esindajad peavad saama teha poliitikat Bundestagis.” Samas nõudis Türgi kogukonna juht Kenan Kolat kohest türgi keele õiguste laiendamist ja türgi koolide kiiret avamist. Teda toetas valitseva Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitik Ute Vogt, kes nõudis türgi keelele kohe teise võõrkeele staatust Saksa koolis („Die Welt” 15.02 .ja 19.02.2008).
Eestlasele peaks see kõik vägagi tuttav ja lõpmatuseni äraleierdatuna ette tulema, kui kontekstis saksa ja türgi keel asendada eesti ja vene keelega. Saksamaal on tegemist aga alles algusega, nende jaoks veel suhteliselt uudse nähtusega.
Islami kolonisatsioon Euroopas on alustanud oma jõulist pealetungi ning Euroopa saatus tervikuna ripub ära rahvusluse võimalikust tõusust Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias etc ja kas nad pääsevad lähemas tulevikus võimule või mitte.
Kui rahvuslikku ärkamist arvestaval määral ei toimu ning nad ei pääse võimule ja Euroopa jätkab senisesel kursil, siis toimub seal kohalike kollaborantide toel sisuliselt sama mis Eestis tema aktiivseil venestamisaastail. Kaks olulist erinevust siiski on.
Esiteks: kuna Euroopa keskmisel naisel on sündimuskordaja 1,2 (iive negatiivne) ja keskmisel mosleminaisel on sündimuskordaja 6,1 (enam kui 3-kordne positiivne iive), siis ootab Euroopat XXI sajandi kolmandal veerandil ees mitte ainult demograafiline kollaps, vaid arvestades tänase demograafilise situatsiooni taustal moslemite vägivallalaineid üle Euroopa, tähendaks XXI sajandi kolmas veerand lausa verist õudust.
Ja teiseks tähendab see ühtlasi ka Euroopa tsivilisatsiooni hukku, sest reeglina pole keskmine eurooplane siiani ära tabanud islami olemust. Islam on riigiusk.
Võtame otsad kokku: Euroopa Liidu impeeriumi loomine on pöördunud loojate endi vastu.

Eesti Vabariigi kodanikud.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva 24.veebruaril!

20.veebruar 2008

Ahti Mänd