Ken-Marti Vaher: Lenin Hitleriga samale pulgale

Minu lugupidamine kasutaja liivakule sellise materjali siis sebimise eest. Kopeerin selle siia, et ka hiljem oleks võimalik edasi anda ...
**********************************************************************************

liivakas, 07.05.2008 10:03
Lenini meelest venelane ei kõlvanudki terrori teostamiseks - olevat liialt heatahtlik. Seepärast eelistas ta juute, kelle hulka isegi kuulus. Mõisatagi ühinesid temaga üksnes kõige halvemad, raevukamad ja fanaatilisemad. Asjaolu, et Lenin pidas juute "revolutsioonilises võitluses " tunduvalt efektiivsemaks, jättis Stalin riiklikuks saladuseks, kuigi Maria Uljanova oli mõni aasta pärast Lenini surma tahtnud selle avalikustada. Lenini õde oli arvanud, et sellest võinuks olla kasu võitluses antisemitismi vastu. ("Dagnes Nyheter", 15. veebruar 1995)

Tsekaa aseesimees M. Lacis (õieti Sudrabs) kirjutas oma raamatus "Tsekaa võitlus kontrrevolutsiooni vastu" (Moskva, 1921, lk.8) järgmist: "Meie, israelliidid, peame tulevikuühiskonna rajama pidevale hirmule ."

Leninil oli juba 1918. aastal õnnestunud kommunismile võita 1 400 000 juuti, kellest enamik töötas Tsekaas. Neile oli antud vaba voli. Lenin kirjutas hiljem: "Need juudi elemendid mobiliseeriti sabotööride vastu. Nõnda õnnestus neil revolutsioon kriitilisest seisundist päästa ." (Todor Ditsev "Jube konspiratsioon" - Moskva, 1994, lk.40-41)

26. juulil 1918 andis Lenin korralduse "revolutsioonilise terrori" laiendamiseks. Lenini arvates ei saanud revolutsiooni teha ilma mahalaskmiseta, seejuures tuli hukata kõik vastupropaganda tegijad. Trotski tunnistuse järgi olevat Lenin juulis 1918 kümmekond korda päevas hüüatanud: "Kas see on siis mõni diktatuur? See on ju mannapuder !"

Samal aastal käskis ta ainuüksi Petrogradis halastuseta hukata 200 isikut lausa tühiste põhjuste eest - kes oli kirikus käinud, kes käsitööd teinud, kes midagi müünud. Mõni näide Lenini "pehmematest" telegrammidest aastal 1918: "Oleks tarvis moodustada diktaatorite kolmik ja otsemaid alustada massiterrorit. Prostituudid, kes joovad soldatitega, ning endised ohvitserid tuleb maha lasta või küüditada. Ei tohi minutitki oodata! Täiskäik massihaarangutele! Relvaomanikud hukata! Alustada mensevike ja kahtlaste massilist deporteerimist! " ("Kogutud teosed" - kolmas väljaanne - 29. köide, lk.489)

Sõjaajaloolane Dmitri Volkogonov leidis KGB arhiivist Lenini käskkirja 11.augustist 1918, mille ta oma raamatus ("Lenin" - Moskva, 1994) avaldas. Sellest selgub, et Lenin nõudnud vastuhakanud talupoegade poomist. "Vähemalt sada kulakut, rikast, vereimejat üles puua (kindlasti puua, et rahvas näeks), " täpsustas türann.

Tsekaa nädalaleht avaldas mahalastute ja teisiti hukatute nimekirju. Nõnda selgus, et aastail 1918 - 19 tapeti 1,7 miljonit inimest. Venemaal voolas veri ojadena. Tsekaa pidi ametisse võtma laibalugejad. 1922 aasta mais avaldatud ametlike andmete kohaselt mõrvati 1921.aasta jaanuarist kuni aprillini 1922 täpselt 1 695 904 isikut. Nende kuritegu seisnes "antisotsiaalses mõtlemises ".

Terrorit koordineeris Tsekaa aseesimees Jossif Unschlicht. Kuidas siis mõrvamine toimus? Juudi tsekistid vürtsitasid tapmist erinevate piinamismeetoditega. Rezisöör Stanislav Govoruhhin jutustas oma dokumentaalfilmis "Meie kaotatud Venemaa", et Hersonis löödi papid risti. Permi peapiiskopil Andronnikovil suruti silmad peast välja, lõigati ära nina ja kõrvad. Harkovis võeti papp Dmitri ihualasti. Kui ta ristimärgi tegi, löödi ta parem käsi otsast. Tsernigovi arhipiiskop Vassili löödi risti ja siis põletati elusalt. Dokumentidest selgub, et tsekistid paigutasid oma ohvrid ühte ritta ja naelutasid nende käed laua külge, tegid pikki peopesa sisselõike, valasid käed tulikuuma veega üle ja tõmbasid naha maha. Teguviisi nimetati "kinnaste valmistamiseks ".

Ohvri pea paigutati kruustangide vahele ja purustati aeglaselt auruhaamiriga. Neid keda ootas järgmisel päeval sama saatus, sunniti seda kõike pealt vaatama. Andmeid kinnitab Sergei Melgunovi uurimus "Punane terror Venemaal " (Moskva, 1990). Kõrgetel kirikuisadel torgati silmad välja, lõigati keeled suust ja nad maeti elusalt. Tsekistid lõikasid oma ohvreil kõhu lõhki, kiskusid peensoole otsa välja, naelutasid selle telefoniposti külge ja sundisid siis õnnetut ohvrit piitsalöökidega ümber posti jooksma, kuni peensool oli väljas ning ohver korisedes hinge heitis. Voronezei piiskop keedeti elavalt suures katlas. Seejärel sunniti munki revolvritega ähvardades seda suppi sööma. Talmudis väidetakse, et Jeesuse karistuseks ketserluse eest on põrgus pasa sees keemine. Odessas tavatseti ohvitsere elavalt katlas keeta.

Tsekistid kasutasid ohvri pea purustamiseks ka hambaarsti riistu. Tuli ette juhtumeid, kus kolba ülemine osa saeti ära ja teist ohvrit käsutati aju sööma. Sama kordus kolmanda ohvriga. Tsekistid nautisid laste piinamist vanemate nähes. Mitmes kubermangus valati talvel alasti ohvreid õuel külma veega üle, kuni nad külmusid jääkamakaiks.

Sovetoloog Mihhail Voslenski kirjeldas oma raamatus "Nomenklatuur " (Stockholm, 1982) veel teisigi Lenini tsekistide hukkamismeetodeid. Harkovis skalpeerisid nad oma ohvrid ja nülgisid käelt naha maha. Voronesis topiti alasti ohvrid tünnidesse, mille sisemuses naelad välja ulatusid, ja lasti siis vaadil alla veereda. Ka põletati ohvri otsaesisele viisnurk. Tsaritsõnis ja Kamõsinis saeti ohvritel käed otsast. Odessas küpsetati inimesi elusalt ahjus võik kisti tükkideks. Kiievis maeti elavaid koos lagunenud laibaga ühises kirstus maha. Pool tundi hiljem kaevati ohver jälle välja.

Ometi oli Lenin rahulolematu ning nõudis: "Rohkem jõudu terrorisse !" See kõik toimus provintsis. Lugeja võib kujutleda, kuidas hukati Moskvas.

Vene juutide ajalehes "Jevreiskaja Tribuna " väideti 24. augustil 1922, et Lenin tavatsenud rabidelt pärida, kuivõrd nad julmade hukkamistega rahul olid.

Et ohjeldada rahva viha juutidest timukate vastu, hakati ka hukkama isikuid, keda kahtlustati juudivaenulikus hoiakus. Sealhulgas lasti kohe maha "Siioni tarkade protokollide " omamise eest.

Lenin oli sunnitud 1919. aasta märtsi lõpus seletama: "Juudid ei ole töölisklassi vaenlased... Nad on meie seltsimehed võitluses sotsialismi eest.

Siin tuleks lugeja tähelepanu juhtida asjaolule, et Tsekaa kogu terroriaparaat oli juutide käes, nagu selgub nüüd kättesaadavatest dokumentidest. Peabolsevikku hoiti sooritatud julmustega hästi kursis. Iga dokument asetati tema lauale. Leninil oli sellest kõigest vähe ja ta käsutas: "Pange rohkem jõude terrorisse ja laske iga kümnes maha, kahtlased paigutage koonduslaagrisse! "

Koonduslaagrite idee autoriks on olnud läbi aegade "pühad isad ", kelle arvates pidid sellised laagrid kasvatama jumala kartlikke inimesi, ning ajaloo vältel on ülaltoodud asutusi kasutanud paljud riigid alates ameerika võimuritest 1838. aastal, kes paigutasid indiaanlasi ebaseaduslikult koonduslaagreisse, et neid seejärel küüditada. See inimeste isoleerimise meetod meeldis teistelegi jõhkratele valitsejatele. Nii ka hispaanlased Kuubal kogusid 1898.aastal rajatud koonduslaagreisse vaenuliku elemendi. Aastal 1901 kasutasid selliste inimeste kokkuajamise menetlust inglased Buuri sõjas. Inglaste koonduslaagreis nälgis 26000 buuri naist ja last surnuks, 20000 neist olid alla 16 - aastased.

Lenin laskis inimesi laagritesse ajada ilma igasuguste kohtuotsusteta, kuigi ta oli tööle pannud revolutsioonilised tribunaliLenin koguni väitis, et koonduslaagrid olid töö koolid.

Juudi bolsevistlikud funktsionäärid kasutasid jakobiinide kombel inimeste hukkamiseks praame. Nii uputasid Bela Kun (õieti Aaron Kohn) ja Roza Zemljatska (õieti Rozalia Zalkind) sügisel 1920 Krimmis vene ohvitsere. (Igor Bunits "Partei kuld " - Peterburi, 1992, lk.73) Kevadel 1920 uputas julm juudi tsekist Mihhail Kedrov (Zederbaum) 1092 vene ohvitseri Valgesse merre.

Lenin ja ta kaasroimarid ei tapnud juhuslikku rahvast: nad lasksid hukata kõige aktiivsemaid, iseseisvamalt mõtlevaid inimesi. Lenin andis käsu, et mitmes linnas hukataks nõnda palju gümnaasiumiõpilasi kui võimalik.